Töötajate heaolu toetamine

CIPD ehk personalijuhtimise spetsialistide professionaalse ühenduse uuring näitas, et COVID-19 pandeemia on meie mõttemaailma kodus töötamise ja kaugtöö osas muutnud. Uuringus osalenutest 61% tunnistasid, et nende töö- ja eraelu tasakaal on paranenud. Ettevõtted ennustavad pandeemia järel nende töötajate arvu suurenemist, kes töötavad täisajaga kaugtöö vormis. Seega on ilmselge, et mõttemaailmas on kaugtöö osas toimunud jäädav muudatus. Kuigi ühest küljest on kaugtöö võimalus miski, mida paljud töötajad ihkavad ning millega vähenevad teatud muutuvkulud kuid suures mahus kaugtööd tegevate töötajate puhul on ka mitmeid aspekte, mida tasub meeles pidada. Uuring näitas, et 47% töötajatest tundis kaugtöö tõttu muret oma vaimse tervise pärast. See on väga kõrge protsent ning paneb paratamatult mõtlema – mida me saame teha selleks, et toetada kaugtööd tegevate töötajate heaolu ja vaimset tervist?

Maailmas tuntud Prowelli töötajate heaolu hindamise metodoloogia fokusseerib seitsmele peamisele töötaja heaolu komponendile. Nendeks komponentideks on keskkond, toitumine, füüsiline mugavus, füüsiline aktiivsus, kognitiivne heaolu, emotsionaalne heaolu ja sotsiaalne heaolu.

Aidates töötajatel säilitada nende tervislikke harjumusi, aitate ühtlasi ennetada ka ebatervislikku käitumist, mis võiks viia erinevate terviseriskideni ja areneda edasi kroonilisteks haigusteks. Erinevad ettevõtte-sisesed heaolu programmid aitavad suurendada töötajate produktiivsust – tervete inimeste puhul on tööl olles vähem sellist aega, kus nad tegelikult tööd ei tee.

Vaimne heaolu on mõjutatud peamiselt kriisiolukorraga kaasnevast teadmatusest ja hirmust. Paljud ettevõtted pidid ootamatult kontoris töötamisest loobuma ja suunama kõik oma töötajad ümber kaugtööle ehk kodust töötama. Seda kõike tuli teha vaid päeva või paarise etteteatamise ajaga. Sellise suure muutuse puhul on nii lühike etteteatamise aeg juba iseenesest hirmutav, sest viitab olukorra tõsidusele.

Paljudel ettevõtetel ei olnud kaugtöö seni tuttav ning puudusid vajalikud teadmised, protsessid ja juhendid, et kaugtööle üle minna. Paljudel juhtudel saadeti töötajad kodukontorisse ilma pikema olukorra selgituseta, uute protsesside tutvustamiseta või isegi teadmata, kui kauaks selline töökorraldus kehtima jääb. Kõigele sellele lisaks tekitasid stressi ka meediast nähtavad koroonaviiruse kasvavad haigestunute numbrid, pankade ennustus, et oodata on suuremat majanduskriisi, ning tööandjate poolt külmutatud eelarved ja teated suurematest koondamistest. Kõik see viitas asjaolule, et olukord on halb. On igati mõistetav, et töötajad hakkasid oma tuleviku pärast muretsema – millal see kõik minu tööandjani jõuab ning millal minu töötasu vähendatakse või mind koguni koondatakse?

Keerulistel aegadel on ettevõttesisene kommunikatsioon ülioluline. Hoides oma töötajaid olukorra ja muutustega kursis, tajuvad töötajad, et neid ei ole unustatud ning nende heaolust hoolitakse. Tööandja peaks kriisiolukorras oma otsustes olema läbipaistev ning selgitama otsuste tagamaid. Avatud ja aus kommunikatsioon aitab vähendada töötajate ebakindlust ja stressi. See omakorda aitab säilitada töötajate vaimset heaolu, isegi keerulistes olukordades. Tööandjana võite kaaluda ka näiteks toetavate materjalide jagamist või webinaride läbiviimist oma töötajatele. Aastal 2018 tundis 35% töötavatest ameeriklastest kroonilist tööstressi. Kas suudad ette kujutada, milline võiks see protsent olla tänases koroonakriisis?

Tööstress ei ole ühe indiviidi isiklik probleem. See on kogu organisatsiooni probleem. Tööstressi põhjustavad tööga seotud asjaolud. Peamised stressorid töökohal on tööalased suhted, töötempo ja olukorras, kus töö- ja eraelu tasakaal kipub kaduma.

Fakt, et sotsiaalne heaolu on koroonakriisist tugevalt mõjutatud, ei tohiks kellelegi täna üllatusena tulla. “Sotsiaalsest distantseerumisest” on räägitud pea aasta. Mõned ettevõtted on selle isegi turundusalgatuseks pööranud, et näidata olukorrast ja inimestest hoolimist. Toetuse ja hoolimise näitamiseks muudeti oma ettevõtte logosid nii, et ka sealt kajastuks sotsiaalse distantsi hoidmine. Kui sa ei ole neid logosid veel näinud, siis leiad need SIIT.

Üheks suureks heaolu mõjutavaks faktoriks on sotsiaalse kuuluvuse tunne. Olukorras, kus koroonakriis on meid surunud kodust töötama või koguni koju ootama kuni olukord paraneb, on sotsiaalne aspekt meie elust drastiliselt vähenenud. Inimesed on isoleeritud oma kodudesse ja kuuluvustunne hakkab ajapikku kaduma.

Kui sotsiaalne heaolu kannatab, siis mõjutab see ka teisi heaolu komponente. Inimesed tunnevad rohkem stressi, üksildust, on vähem motiveeritud ning suureneb teadmatus ja ebakindlus tuleviku ees. Seetõttu on oluline, et tööandja aitaks säilitada töö sotsiaalseid aspekte. Tööandjad võiksid võtta rohkem aega veebikoosolekuteks, et uurida oma töötajate käekäigu üle. Tugeva kultuuriga ettevõtted on kaugtööle üle minnes hakanud korraldama online lõunaid, online nõustamist, online treeninguid ja pidusid ning palju muid initsatiive, mis aitavad töötajatele näidata, et nad ei ole üksi. Selleks on mitmeid mooduseid – leia just enda ettevõttele sobivad algatused.

Vaadake oma ettevõtte tänane heaolu programm üle. Kas see katab kõiki seitset heaolu komponenti? Kas see on asjakohane ka täna? Kas see pakub teie töötajatel võimalikult head tuge? Vaadake oma heaolu programm kriitilise pilguga üle ning veenduge, et see on ajakohane ja toetab teie töötajaid ka keerulistel aegadel.

Kui tunned, et soovid töötajate heaolu hoidmisel abi, siis anna meile julgelt märku! Aitame meeleldi!