Oktoober on Eestis vaimse tervise kuu ning see on oluline aeg, et mõelda vaimse heaolu tähtsusele meie töökeskkondades. Viimased statistilised andmed näitavad murettekitavat tõusu tööga seotud vaimse tervise probleemides. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kaotatakse igal aastal üle 12 miljoni tööpäeva depressiooni ja ärevuse tõttu. tervise Arengu Instituut toob välja, et Euroopas ulatuvad vaimse tervise häirete majanduslikud kulud 240 miljardi euroni aastas, millest üle poole on seotud tootlikkuse vähenemisega.

2023. aasta Eesti inimarengu aruanne keskendus just vaimsele tervisele. Aruanne näitas selgelt, kui murettekitavad on eestlaste vaimse heaolu suundumused: 28% Eesti täiskasvanutest on depressioonirisk, 20% on oht ärevushäireteks ning 43% esineb vaimse kurnatuse sümptomeid. Need statistilised andmed rõhutavad, kui oluline on vaimse tervise riskitegurite teadvustamine nii töökohtades kui ka majanduses laiemalt. 

Selles artiklis uurime lähemalt tööstressi ja läbipõlemise põhjuseid ning jagame praktilisi lahendusi, mis aitavad ettevõtjatel oma töötajate vaimset tervist toetada mitte ainult vaimse tervise kuul, vaid aastaringselt.

Tööstressi ja läbipõlemise põhjused

Tööstress ja läbipõlemine võivad tekkida mitmete tegurite koosmõjul, millest peamine on sageli liigne töökoormus ja pidev ajapuudus. Kui töötajatel on liiga palju ülesandeid ja liiga vähe aega nende täitmiseks, tekib stress, ärevus ja lõpuks kurnatus. Sisekõne, mis kõlab umbes nii: “Mul ei ole lihtsalt jaksu kõigi oma tööülesannete jaoks ja ma ei saa sellest mitte kellelegi tööl rääkida. Mida nad minust mõtleksid? Et olen nõrk ja ei saa hakkama? Parem pingutan edasi.”

Samuti süvendavad olukorda ebaselged ootused ja rollikonfliktid – kui töötajad ei tea, mida neilt täpselt oodatakse, või kui ootused muutuvad pidevalt. See tekitab frustratsiooni, ebakindlust ja ärevust.

Paljud lood läbipõlemisest algavad sellest, et töö võttis nii vaimselt kui füüsiliselt üle. Pidev kättesaadavuse nõue – e-kirjad nädalavahetusel ja Teams´i sõnumid hilisõhtul, võtavad võimaluse end välja lülitada, kannatab nii pereelu kui lõpuks ka tööelu.

Kõrvale ei saa jätta ka juhtmise puudumist või vastupidi – mikromanageerimist, töökiusamist, tööalast ebakindlust ja sotsiaalset eraldatust, mis kõik suurendavad vaimse tervise probleeme.

Peaasi.ee toob välja: “Me kõik oleme erinevad ning reageerime stressoritele erinevalt, sõltuvalt oma tervislikust, sotsiaalsest ja käitumuslikust taustast. Võib olla väga raske endalegi tunnistada, et tööstressi on saanud liiga palju, kui kõrvalt vaadates tundub, et kolleegid tulevad tööga hästi toime. Paratamatult tekib küsimus, et mis minul siis viga on, et hetkel hästi toime ei tule? Siinkohal ongi oluline endale meenutada, et me kõik oleme erinevad, oma vajaduste ja toimetulekuga, mis võib ka erinevatel eluperioodidel muutuda, ning peame seda austama. Eitamine ja teistega võrdlemine meid lahendusele lähemale ei vii. Lisaks võime ka vahel kõrvalt vaadates üle hinnata teiste head toimetulekut, sest inimestena oleme osavad oma muresid peitma.”

Kuidas märgata töökeskkonnas vaimse tervise probleeme?

On oluline, et nii juhid kui ka töötajad oskaksid märgata vaimse tervise languse sümptomeid. Näiteks võivad pidev väsimus, keskendumisvõime langus, meeleolu kõikumine ja sotsiaalne eemaldumine olla ohumärgid ning viidata depressiooni, ärevuse või läbipõlemise sümptomitele. Samuti tasub tähele panna rahulolematust tööga – kui kolleeg ei tunne uhkust oma töö üle või tunneb, et tema panust ei hinnata, võib see viidata vaimse kurnatuse süvenemisele. Peaasi.ee toob välja, kuidas meeleolulanguses kolleegi, sõpra või lähedast toetada, milliseid küsimusi küsida ning kuidas tema jaoks kohal olla.

5 praktilist tegevust ja nõuannet vaimse tervise kuu tähistamiseks töökeskkonnas

Tunnustamine ja tänulikkus

Uuringud on näidanud, et tunnustamise kaudu tänulikkuse praktiseerimine avaldab vaimsele heaolule positiivset mõju. Näiteks võib tunnustuse väljendamine vähendada stressi, suurendada kaasatust, tõsta motivatsiooni. See on suurepärane viis väljendada inimlikku soojust! Siin on 5 praktilist viisi, kuidas töökohta rohkem tänulikkust ja tunnustust tuua.

Ärevuse maandamine

Kuigi ärevus on teatud määral keha normaalne reaktsioon, võib liigne tööärevus avaldada kahjulikku mõju nii töötaja tervisele kui ka töötulemustele. Nagu ka tavaline ärevus võib tööärevus väljenduda erinevatel viisidel. Emotsionaalne avaldumine võib olla näiteks rahutus või kiiremini ärritumine, füüsilised märgid on näiteks peavalu, lihaspinged ja südamepekslemine. Siin on 3 nippi, kuidas ärevust töökeskkonnas maandada. Jaga julgelt seda infot nii oma töötajate kui kolleegidega.

Aeg mängida bingot!

Peaasi.ee on kokku pannud äärmiselt lõbusa, heatahtliku ja vaimset heaolu toetava mängu, mida on imelihtne meeskonnasiseselt ette võtta. Kuidas oleks ühe üksteise kiitmise võistlusega? Lae bingo alla siit.

Pikemad pausid

Smartfulis on meil reeded vabad. See ei ole lihtsalt üks paljudest hüvedest, vaid osa suuremast visioonist ja strateegilisest lähenemisest töötajate heaolule. Puhanud töötajatel on rohkem aega enda vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemiseks, lähedastega aja veetmiseks ja see omakorda hoiab neid tervena, motiveerituna ja õnnelikuna. Ning just sellised kolleegid ongi maailma parimad! 🙂

Kõik tööandjad ei saa pakkuda lühendatud töönädalat, kuid võimaluse korral katsetage näiteks koosolekute ja e-kirjade vabasid reedeid, et vähendada ärevust ja anda töötajatele rohkem aega laadimiseks. See oleks kindlasti üks uus reegel, mis rõõmuga vastu võetakse!

(Vaimse) tervise päevad – päev headuse ja hoolivuse jaoks

Mitmed teaduslikud uuringud näitavad, et lähedastega (ja loomadega!) aja veetmine aitab tõhusalt vähendada ärevust ja turgutada vaimset heaolu. Kallite inimestega (ja loomadega!) koosolemine aitab rahustada südametööd ning heategemine suurendab õnnehormoonide tootmist. Vaimse tervise kuu ajal võiksid tööandjad pakkuda töötajatele vaba päeva, mil nad saavad panustada heategevusse – olgu see siis koertega jalutamine varjupaigas, raamatu lugemine vanaemale või abistamine mõnes heategevusorganisatsioonis.

Vaimse tervise toetamine – kasu nii töötajale kui tööandjale

Deloitte’i uuringud näitavad, et iga vaimse tervise algatustesse investeeritud dollar toob ettevõttele tagasi neli korda rohkem tootlikkuse paranemise ja tervishoiukulude vähenemise kaudu. Seega on tööandjate teadlikkus ja strateegiline lähenemine vaimse tervise toetamisel investeering, mis tasub end mitmekordselt.

Kõige lihtsamad esimesed sammud, mida iga tööandja saab astuda juba täna:

• Kui tunned, et Sinu meeskonnale võiks vaimse tervise koolitusest kasu olla, võta ühendust Smartfuli coachi Ly Kivikasega. Suhtlemiskoolitajana usub Ly, et head suhtlemisoskused viivad õnnelikuma ja edukama elu ja suheteni ning loovad organisatsioonis oluliselt mõnusama sisekliima, mis omakorda aitab säilitada töötajate (vaimset) tervist ning tagab paremad töötulemused.
• Töökohal võiks olla kättesaadav vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud töötaja, kes saab kolleegidele tuge pakkuda. Peaasi.ee-st leiab nii koolituste kalendri kui ka rohkem infot erinevate vaimse tervisega seotud töötubade kohta.
• Lisaks võiks tööandja tagada, et kohvinurkades oleksid infovoldikud, mis annavad töötajatele võimaluse tutvuda vaimse tervise tugiteenustega. Rohkem infot leiad siit: https://www.tervisekassa.ee/infomaterjalid 
• Ütle “Aitäh”, näita üles empaatiat ja tee väikeseid heategusid. See ei maksa mitte midagi, kuid elu näitab, et omab kõige suuremat mõju.