Kas sa oled puhkusel või lihtsalt töökohast eemal?

Üks suurimaid väljakutseid tänases tööelus on see, et tehniliselt on võimalik töötada kõikjalt.

Telefon on taskus. E-post on kaasas. Teams, Slack ja muud töövahendid jõuavad meiega randa, matkale ja isegi õhtusöögilauda.

Seetõttu tasub endalt ausalt küsida: Kas ma olen puhkusel või lihtsalt töötan teises kohas?

Kui iga päev kontrollida töömeile, vastata sõnumitele ja hoida pidevalt silm peal tööasjadel, ei saa aju tegelikult võimalust taastuda. Füüsiliselt võid küll olla puhkusel, kuid vaimselt jätka töötamist.

Päris puhkus algab alles siis, kui aju saab signaali, et ta ei pea olema valmis reageerima.

Puhkus ei ole hüve, vaid osa jätkusuutlikust tööelust.

Sageli räägime puhkusest kui töötaja õigusest või hüvest. Tegelikult on see midagi palju enamat.

Puhkus on üks olulisemaid enesehoiu ja taastumise tööriistu, mis aitab säilitada nii vaimset tervist, töövõimet kui ka pikaajalist motivatsiooni. Just seetõttu on puhkamisest saanud viimastel aastatel üks keskseid teemasid ka Euroopa tööelu arengusuundades.

Kui veel mõni aeg tagasi peeti pühendunud töötajaks inimest, kes vastas e-kirjadele õhtuti, töötas puhkuse ajal või oli alati kättesaadav, siis täna nähakse sellises käitumises pigem riski.

Mitmes Euroopa riigis on hakatud aktiivselt arutama töötaja õigust olla väljaspool tööaega päriselt kättesaamatu. Selle mõtte keskmes on arusaam, et inimene vajab taastumiseks aega, mil tema tähelepanu ei ole killustatud tööülesannete, sõnumite ja pideva reageerimise vahel.

Uuringud näitavad järjepidevalt, et regulaarne puhkus aitab vähendada stressi, parandada keskendumisvõimet, toetada loovust ning vähendada läbipõlemise riski. Samuti taastub pärast kvaliteetset puhkust inimese võime teha kaalutletud otsuseid ja lahendada keerulisi probleeme.

Puhkamine ei ole laiskus.

Paljudel inimestel on raske puhata mitte ajapuuduse, vaid süütunde tõttu.

Tekib tunne, et kolleegidel on niigi palju teha. Et peaks korraks meile kontrollima. Et äkki keegi vajab abi. Sageli on selle taga uskumus, et väärtuslik töötaja peab olema alati olemas.

Tegelikult näitab küps töökultuur vastupidist.

Organisatsioonid, kus inimesed saavad rahuliku südamega puhkusele minna, on tavaliselt tugevamate protsesside, selgemate vastutuste ja parema juhtimiskultuuriga. Seal mõistetakse, et pikaajalist tulemuslikkust ei ehitata üles pideva ülepingutamise arvelt.

Keegi ei võida olukorras, kus töötaja küll kasutab puhkusepäevi, kuid naaseb tööle sama väsinuna kui enne.

Puhkus on investeering tulemuslikkusse.

Hea puhkus ei tähenda tingimata kauget reisi või täiuslikult planeeritud suve.

Taastumine võib tulla väga erinevatest tegevustest: looduses viibimisest, liikumisest, lähedastega aja veetmisest, hobidest, lugemisest või lihtsalt võimalusest olla ilma pidevate kohustusteta.

Oluline on, et saaksid teha midagi, mis aitab tal töörollist välja astuda ja tähelepanu ümber suunata.

Just sellistel hetkedel tekivad sageli uued ideed, värskem vaatenurk ja energia, mida igapäevatöö kõrges tempos ei pruugi märgata.

Mida võiksid enne puhkusele minekut teha?

Selleks, et puhkus täidaks oma eesmärki, tasub enne puhkusele minekut mõelda mõnele lihtsale küsimusele:

• Kas minu olulisemad tööülesanded on üle antud?
• Kas kolleegid teavad, kelle poole minu äraolekul pöörduda?
• Kas olen seadnud realistlikud ootused klientidele ja partneritele?
• Kas olen valmis tööteavitused vähemalt mõneks ajaks välja lülitama?
• Kas olen planeerinud puhkuse nii, et sinna jääks ka päriselt taastumiseks aega?

Puhkuse eesmärk ei ole lihtsalt töölt eemal olla. Puhkuse eesmärk on tulla tagasi suurema energia, parema keskendumisvõime ja värskema vaatega kui enne. Selleks pead lubama endal päriselt puhata.