On teada, et ettevõtte edu saab alguse töötajatest. Tuginedes McKinsey 2012.aasta raportile on omavahel hästi läbisaavate tiimide produktiivsuse kasv lausa 20-25%. Kuidas suheldakse klientidega, kuidas täidetakse oma igapäevaseid tööülesandeid ja kas tähtaegadest peetakse kinni – see kõik mõjutab mitte ainult ühte klienti või spetsialisti, vaid kogu ettevõtet kui tervikut.
Jättes välja kodu, on töökoht enamus inimeste jaoks teisel kohal paigana, kus veedetakse oma elus kõige rohkem aega. Kui seda nõnda sõnastada võib see esialgu tunduda üsnagi ebameeldiva avastusena, kuid just see esialgne tunne ilmestab kõige paremini antud olukorda, ning seda kui oluline on, et tööl oleksid omavahelised suhted korras ja töökeskkonnas hea olla – seda nii tiimiliikme kui juhina.
2019.aastal ilmunud psühholoogia uurija Elaine Houstoni artikkel kirjutab, et aastal 2011 kahe teadlase, Gabeli ja Gosnelli, poolt läbiviidud uuringu tulemusel võivad oletuslikult olla inimestel sotsiaalsetes situatsioonides mõtlemiseks olemas eraldi refleksiivsed ajuvõrgustikud. Omavahelisel suhtlusel võib olla otsene mõju inimese tervisele. Uuringust selgus, et vastusena sotsiaalsele kontaktile vabastab aju oksütotsiini, armastuse hormooni, mis on seotud usaldusväärsuse ja motivatsiooniga oma kolleege töökohal aidata.
Vestlusplatvorm Pumble’i poolt 2022.aastal avaldatud töösuhete statistikas märgitakse, et efektiivsel suhtlusel on positiivne mõju nii töötajate kaasatusele, usaldusele, produktiivsusele kui ka püsimisele ettevõttes.
1. Töötajate hulgas isiksustestide läbiviimine. Olgu selleks DISC®, MBTI®, Enneagram või hoopis midagi neljandat, tiimisiseselt üksteise isiksuste ja suhtlemisstiilide tundma õppimine aitab paremini teineteist mõista ning töötajana ennast arendada.
2. Koolitamine ja töötoad. Iga minut, mis läheb töötajate toetamisele ja aitamisele on investeering tulevikku. Teiste kuulamine ja ühiselt ülesannete täitmine on liitev tegevus. Isegi kui kõik esimese korraga meelde ei jäe, annab koolitustel osalemine töötajatele inspiratsiooni ja kõneainet, mis omakorda tugevdab omavahelisi suhteid.
3. Näost-näkku suhtlemisosakaalu suurendamine. Kuigi kirjade saatmine ja chat’is vestlemine on tihtipeale kiireim viis infovahetuseks, on näost-näkku suhtlusel oluline roll igapäeva suhete tugevdamises. Tiimiliikmete nägemine ja nende hääle kuulamine aitab tekitada tunde, et ollakse teineteisele lähemal.
4. Ühisürituste korraldamine. Iga üritus ei pea olema suur ja kulukas. Tiimisisest suhtlust aitab parandada ka selliste ürituste korraldamine, kus tiimiliikmed jagavad üksteisele oma teadmisi või minnakse koos näiteks kelgutama. Reeglina on tegevusterohked üritused head korraldada just tiimi tugevdamisega tegelema hakates, kui kõik veel üksteise seltsis ennast täiesti mugavalt ei tunne.
5. Konfliktide efektiivne lahendamine. Tiimisuhete tugevdamiseks on oluline avatud suhtluskultuuri loomine. Erimeelsuste lahendamine ja neile tähelepanu pööramine aitab töötajatel tunda, et neid võetakse tõsiselt ning nende ideed on teretulnud.
6. Eeskuju näitamine. Enamasti algavad muutused inimesest endast. Andes teistele märku, kuidas ise oma tööd korraldad ning meelestatust hoiad, võid inspireerida ka teisi tegema sama.
Palju on sinu ettevõte seni tiimisuhetele tähelepanu pööranud, ning kas mõni ülaltoodud punktidest tasuks ehk katsetamist? Tiimisuhete tugevdamine ettevõtte siseselt ei ole kerge ülesanne ning nõuab reeglina palju tähelepanu ja aega. Ometigi, kord kui omavahelised suhted paigas ning tiim töötab justkui üks inimkeha, on tegu ühe tõelise ükssarvikuga! Loodetavasti andis see artikkel sulle selles osas veidikene mõtteainet juurde.
Leiame sinu vajadustele sobiva lahenduse – küsi julgelt pakkumist!
