Suhtlemise võlud ja valud: Mida tähendab olla hea suhtleja ettevõttes?

Mida tähendab olla hea suhtleja? Kas suhtlus ärielus erineb suhtlusest eraelus? Mida teha kui ettevõttes on sisekommunikatsioon nõrk? Alates sünnist on meile sisendatud, et hea suhtlemine tähendab oskust vestelda. Esimene kokkupuude kommunikatsiooniga saab meil olema vanematelt vormis mida teha ja mida mitte, mistõttu juhtub tihti, et jõudes täiskasvanuikka ei teatagi täpselt, milline suhtleja ise isiksusena ollakse. Selleks, et hea suhtlemise võludest selgemat pilti maalida vestlesime teemal Smartful koolitajate Ly Kivikase, Reelika Jeferjevi ja Helen Pärliga.

Hea suhtlemisoskus ei tähenda tegelikult ainult rääkimist, vaid hõlmab endas mitmeid oskuseid, nagu näiteks enesekehtestamine, kuulamine, kehakeele mõistmine jne. Hea suhtlemine tähendab, et suudad oma vestluspartnerit aktiivselt kuulata ja ka mõista. Hea suhtleja on avatud ja teadlik sellest, miks suhtlus on just tema jaoks vajalik ning milline on tema eesmärk suhelda.

Hea suhtluse stiil on igal ühel enda oma, nii nagu meil kõigil on oma iseloom. Kui ühe inimese puhul väljendub hea suhtlus proaktiivses vestluses, siis teise puhul võib laineid lüüa hoopis konkreetsus. Suhtluse võlu peitub selles, kuidas enda tugevaid oskusi kõige efektiivsemalt ära kasutada ja nõrkusi, kas peita või treenida tugevamaks. Nagu üritame aktsepteerida teisi peaks üritama väärtustada ka kõiki inimeste iseloomuomadusi, olgu sa siis ekstravert või introvert. Mõnda vaiksemat inimest peetakse näiteks teinekord väga heaks suhtlejaks just seetõttu, et ta on väga hea kuulaja.

Hea suhtluse kõrgeim pilotaaž on oskus ära tunda vestluspartneri suhtlusstiili ning kohandada enda suhtlust vastavalt vajadusele. See, mida ütleme ja kuidas, seda kõike on väga oluline jälgida, sest sõnadel on jõud. Iga inimese sees peitub potentsiaal saada heaks suhtlejaks. Võime on antud kõigile selleks, et saaksime oma vajadusi ja mõtteid edasi anda ja vastu võtta. Hea suhtluse taga on lihtsad ja iga inimese poolt kasutatavad tehnikad, mida saab kombineerida vastavalt vajadusele. Mõnedele tuleb see lihtsalt kergemini kui teistele, tulenevalt isiksusetüübist.

Kui liikuda nüüd indiviidi suhtlustasandilt ettevõtetesse, siis tegelikult ei erine suhtlemine ärielus palju eraelust, kuigi tuleb arvestada, et äris lisanduvad suhtlemisele tihti teatud tavad ja hierarhiad, mis kommunikatsiooni mõjutavad. Mida rohkem on ettevõttes inimesi, seda rohkem tuleb suhtlusele rõhku panna. Rääkides suurettevõtetest mõjutab kindlasti näiteks suhtlust juba ainuüksi see, et asutakse erinevates asukohtades ja võõramaid nägusid on rohkem kelle puhul oskus suhtlusstiili ja käitumist tõlgendada on raskem, kuna mõnikord polda inimesega isegi kunagi kohtutud.

Üle 90% probleemidest ettevõtetes saavad tavaliselt alguse suhtlusprobleemidest. Toimub ülekommunikeerimine, kõiki ei kuulata või leiab töökultuuris aset vaimne vägivald. Üheks suhtlemist soodustavaks faktoriks on suuresti ettevõtte struktuur, mis on tänapäeval muutumas aina inimesekesksemaks. Töötajaid hinnatakse ja luuakse keskkond, kus julgetakse omi mõtteid avaldada. Mõnikord võib näiteks olla, et inimene on enda arust väga hea suhtleja, kuid tema ideid ei võeta kuulda, mistõttu mingi hetk ta enam ei taha ja ei viitsigi suhelda. Sellised juhtumid omakorda kohe mõjutavad kogu ettevõtte edasist suhtlust.

Rääkides suhtlusprobleemide lahendamisest, siis alati tasub alustada selgete eesmärkide paika panekust ning olukorra kaardistamisest. Hea suhtlus organisatsioonis sõltub paljuski sellest, mis on üldse omavahel kokku lepitud (näiteks, kas ollakse suhtlemisel pigem ametlik või sõbratasandil). Tihti usutakse näiteks töötajate poolt, et alati peab olema küsimusele olemas vastus, aga tegelikult on suhtluse mõte leida hoopis ühine lahendus.

Konfliktsete olukordade lahendamisel on kõige olulisem mõista, et mitte ükski inimene ei ole iseloomult nõme. Tasub mitte võtta isiklikult ja märgata, et kui keegi on järsk, siis ilmselt elab ta ennast lihtsalt sinu peal välja. Sellistes olukordades tasub endalt alati küsida, et mida see inimene vajab? Mõnikord piisab ainuüksi sellest, et lihtsalt kuulad ja vajadusel peegeldad vestluspartneri juttu. Oluline on siinkohal ka suhe iseendaga, sest kui oleme iseendaga vastuolus, siis tundub ajule kõik väljastpoolt tulev ohuna.

Ideaalis tuleks suhtlemisest ettevõttes rääkida vähemalt paar korda aastas, sest tegemist on elukestva õppega ning teemaga, mis on pidevas muutumises. Alati pole vallandamine lahendus. Võib näiteks juhtuda, et töötaja on väga hea spetsialist, kuid inimestega mitte nii tugev. Võttes kampa coach’id, kes aitaksid sellises olukorras konfliktsel spetsialistil enda mõtteviisi avardada, tekiks võimalus nigelast situatsioonist luua puhas win-win olukord.

Suunates fookus suhtlusprobleemide lahendamisele on alati soovitatav võtta suhtluskoolitusi kõigile korraga, ehk nii juhtkonnale kui ka tiimile. Väiksemaid suhtlustreeninguid võib teha ka näiteks suvepäevade raames, et üldse vaadata millised on inimeste suhtlemisstiilid. Sellised kerged mängud võivad teinekord lihtsasti kätte näidata, mis vajab lahendamist. Töötajatele tasub alati rääkida elutõdedest nagu, uhkus, ülbus, konkureerimine jne. Tuleb ühiselt arutada, kuidas nendesse mõistetesse üldse suhtuda ning kas teatud olukordi saaks vaadata ka teisiti? Näiteks, kuidas olla õnnelik inimese üle, kes saab ülemusega paremini läbi kui sina ilma, et sellest kasvaks välja kadedus?

Kui oled nüüd siiani jõudnud ja mõtled, et tore küll, aga kuidas ma oma ülemusele või kolleegile seda räägin, et ta suhtlemisstiil võiks parem olla, siis sellistes situatsioonides tasub alati läheneda probleemile kaugemalt pihta hakates. Näiteks pakkuda suhtlemistreeningut meeskonna koolitusena või rõhuda sellele, et teema on igas valdkonnas vajalik. Alati ei pea asuma süüdistama või välja tooma, et probleem on seotud ühe teatud inimesega (kuigi kui see on sinu suhtlemisstiil, siis keegi ei keela läheneda probleemile ka otse).

Smartful pakub koostöös koolituspartneritega suhtlustreeningut, mis on üles ehitatud just arenguprogrammina, et anda osalejatele erinevate teemade vahel aega õpitut elulistes olukordades praktiseerida ja kinnistada. Lisaks sellele on võimalik suunata fookus ka ainult ühele kindlale teemale, nagu seda on näiteks raskete klientidega tegelemine ja sealjuures edu saavutamine. Suuremat valikut Smartfuli poolt pakutavatest sisekoolitustest leiad siit.